Woman On the Edge of Time on yks parimaid raamatuid, mida olen kunagi lugenud. See on sygavalt yhiskonnakriitiline teos, mis naitab, kui ohtlikud v6ivad olla mitmed meie yhiskonna poolt fundamentaalseks peetud t6ed. Piercy kujutab ka alternatiivi, mis on kahtlemata utoopiline ja ilmselt mitte v6imalik, ent sellegipoolest atraktiivne. Raamatu kangelanna on Connie, 37 aastane vaene Mehhiko paritolu ameeriklane. Connie pannakse hullumajja Bellevue haiglas. Hullumaja kirjeldus on realistlik ja jaiselt 6udne, meenutab "Lendas yle kaopesa." Lugejale naidatakse selgelt, kuidas need, kes ennast ise kaitsta ei suuda, trambitakse yhiskonna jalge alla. Teine loo liin keskendub Connie ajareisidele. Connie algul raagib Luciente'ga aastast 2137, siis reisib (vaimselt) tema aega. Siin naemegi me Piercy utoopiat, kylayhiskonda, mis on siiski maailma-yhiskonna liige. Algul tundub see olevat mittetehnoloogiline, ent tegelikult kasutatakse tehnoloogiat ainult nii, et ta on loodusega koosk6las. See on yhiskond, kus on t6eline sugude v6rd6iguslikkus. Piercy naitab veenvalt, et naiste n6udlus meestega v6rdsele seisundile ei ole mitte meeste vastane vaid inimsugu ylendav. Piercyl on ka m6ned p6nevad ideed lastekasvatamise kohta: lapsed synnivad kunstemakatest, neil on kolm vanemat, ka mehed saavad tahtmise korral imetada. Piercy annab ka huvitava pildi oma utoopia poliitilisest struktuurist -- see on detsentraliseeritud ja jagatud. Tema nagemus tehnikast on vagagi leidlik, eriti ta ideed biotehnoloogia kasutamise kohta ja lausa prohvetlik nagemus arvutitest (Piercy kirjutas selle raamatu 1975. aastal, kuigi ta ilmus alles 1983). Piercy ei jutlusta -- lugeja elab sisse tema utoopiasse ja naeb tema visiooni labi tema loodud inimeste elu. Lugu l6ppeb Connie otsusega v6idelda mitte ainult enda vaid ka teiste eest. Piercy teos on suureparaselt kirjutatud, usutavate ja huvitavate karakteritega. M6ned arvavad, et see raamat kuulub koos Le Guini "Pimeduse Pahema Kae", Tepperi "Gate to Women's Country" ja Joanna Russi "The Female Man"-iga feministliku ulmekirjanduse parimate hulka. Mingil moel meenutab Piercy teos kyll Le Guini "The Dispossessed", ent Piercy raamat on palju vahem anarhistlik kui Le Guini teos, radikaalsem ent samas haaravam, ning Piercy tehnoloogia-nagemus on Le Guini omast kaugelt yle. Piercy n6rkus on ehk see, et ta ei kasitle oma utoopia probleeme. Russi raamatust on Piercy teos lihtsalt palju paremini kirjutatud, Woman on The Edge of Time on kirjandus, mitte poleemika. Suureparane kirjandus, valjapaistev ulme, t6esti hea raamat!!