Bruce Sterling

Järjekordne visioon lähitulevikust (2031), "pehme maandumise" läbi teinud maailmast. Inimkonda on viimaste kymnendite käigus tabanud epideemiate laine. Ökoloogiline katastroof mis kulmineerus kataklysmide seeriagaga "Heavy Weather" ja jätkub krooniliselt ebastabiilse kliima näol. Finantskrahhid, veidrad poliitilised reziimid, the works. Kummaline, kuid pärast kõike seda on maakera rahvaarv ikka veel ligi 8 miljardit. Mõnede arvates on seda kaks korda rohkem kui planeedi biosfäär stabiilselt välja kannataks.

Romaani peategelaseks on surmavalt haige poiss nimega Alex. Lamab too poiss resigneerunult-poolteadvusetult yhes Mehhiko illegaalses kliinikus ja ootab lõppu. Poisi õde - hyperaktiivne Jane murrab haiglasse sisse ja tassib Alexi kusagil Texase poolkõrbes asuvasse friikide laagrisse. Friikide huviobjektiks on tornaadod.

Juba enne seda kui kliima segi pööras registreeriti Texase ja Oklahoma territooriumil keskeltläbi 900 tornaadot aastas. Friikide liider, geenius Jerry ennustab et tulekul on teadaoleva ajaloo võimsaim, F6 kategooria tornaado. Umbes sellises kaliibris "ilmastikunähtus" nagu teadaolevalt yle kolme sajandi kestnud torm Jupiteril mida tuntakse Suure Punase Laigu nime all.

Sedapuhku on autoril oma tulevikupiltide edastamisel lisaks worldbuildingule päris hästi õnnestunud nii põhiliste peategelaste karakterid kui syndmustik. Tornaandode kirjeldused on teatava pingutusega visualiseeritavad ja sellistena taustana päris võimsad.

Mõnevõrra vähem õnnestunud oli kohalik "negatiivne kangelane" Jerry venna näol. Ma arvan et saan aru mida autor nende "pahadega" romaanis kirjeldada tahtis aga romaani selle aspekti võtmestseen (tormivarjendis) tundus odavast laiatarbetrillerist siirdistutatud võõrkehana.

Yhest kyljest on Sterling parem.. futuroloog? kui kirjanik. Teisest kyljest, igav ei hakanud lugedes kyll hetkekski. Kolmandast kyljest, oleks tore kui Sterlingu suguseid autoreid oleks rohkem. Tugev neli.

"Heavy Weather", mida võib vabas vormis tõlkida kui "Ränk ilm" ei ole just Sterlingi tippteos, kuid tõepoolest, nagu mõned siin juba märkisid on kogu see maailm tal tõeliselt usutavalt välja kukkunud.

Ehk siis lugu ise järgnev on: pärast terve sajandi kestnud atmosfääri küllastamist kasvuhoonegaasiga astub inimkond hirmsa kolinaga iseenda poolt valmis pandud pange. Kliima on nii mokka keeratud, et mõne aastaga hävitavad mitte-nii-ootamatult tekkinud tormid üle poole planeedi. Seal kus torme pole, valitseb põud. Riigid proovivad paaniliselt midagi ette võtta, kuid on juba hilja: rahvas mässab, riigivõim mureneb kõikjal ning uusludiidid võitlevad (structure hitivad) kõigega, mis vähegi tossu välja ajab. Pärast mõnda aega toimunud lastamistööd ilmastik raygeb pisut, kuid ootamatult hakkavad maailma vapustama erinevat sorti hädad -- epideemiad, suurõnnetused, jne. Rõõmustamiseks seega erilist põhjust pole.

Aastaks 2031 on sellised asjad nagu riigid üsna sümboolsed moodustised, sest pea kõik mis tänapäeval peetakse riigi pädevusvaldkonda kuuluvaks on selleks ajaks juba privatiseeritud. Jah, isegi raha emiteerimine on selleks ajaks nihkunud erakätesse. Mõned väiksemad/nõrgemad riigid on jäänud täiesti eraettevõtete meelevalda ja maha on peetud juba paar koloniaalsõda, eesmärgiga need "vabad maad" endaga liita.

Tollal kui vanad struktuurid lagunevad on mõned valitud tehnoloogiad, ehk siis sisuliselt kõik, mis on kuidagi elektriga seotud seitmsepenikoormasaabastega jõudsalt edasi tatsanud. Näiteks Tormitrupi ninamehe Jerry käsutada on masin, mille võimsust võib võrrelda 1995 aasta kogu planeedi arvutusvõimsusega. peaaegu kõikides masinates on sees mingisugune tehisintelleks ja võrkudes surfatakse ringi tehistõelisuse kiivrites.

Põhiliseks tegelaseks on smartassist meditsiinitehnikafänn Alex Unger, kelle ta õde kusagilt Mehhiko põraandaalusest kliinikust tuuri pani. Poiss on nutikas, aga nahhaalne ja terava suuvärgiga. Kuna tal on selline haruldane haigus, mis teda vaikselt, kui järjekindlalt haua poole ajab, kutsutakse teda Meditsiinipoisiks.

Õe sõbrad kuuluvad valdavalt väikesesse teadlaste-tornaadoküttide kampa, mida juhib eelpoolnimetatud Jerry. Eesmärgiks leida enneolematu F6 võimsusega tornaado. F6 tüüpi tornaado on sisuliselt hiiglaslik vesipüks, mis on nii võimas, et suudab ennast ise käimas hoida ja keerelda põhimõtteliselt igavesti. Jerry, kes on tolle aja üks väljapaistvamaid meteroloog-matemaatikuid on loonud mudeli, mis veenvalt näitab, et F6 tornaado peab lähimal ajal tekkima. Sestap jõlgubki Tormitrupp tuulefrontide sabas, eesmärgiga olla seal, kui see juhtub.

Edasi lugege aga ise. Nagu te juba aru saite käib kulisside taga teinegi mäng, mille olemust kuni raamatu lõpuni vaka all hoitakse. Nagu arvata võib ei ole need õnnetused ja epideemiad sugugi nii juhuslikud, kui esmapilgul paistab, seetõttu tasub juba alguses hakata vihjeid otsima, on huvitavam lugeda. Lõpp tõepoolest oli liiga lihtne ja liiga järsk. Oleks soovinud, et need liinid kuidagi oleksid rohkem põimunud. Aga sellele vaatama on tegu tugeva raamatuga, millel on mõnes mõttes küljes Cryptonomiconi effekt -- seda on ilma sisutagi hea lugeda.