Üsna geniaalne grotesk. Ulmeks kvaifitseerida isegi ei julge väga, aga kuna ta ulmeajakirjas ilmus, siis las ta olla.
Kõnnib itimees mööda tänavat. Muuhulgas mööda miskist igivanast sõjaväeosast. Seal väravas noor salaaga, kes uurima, kas vennike, miskit arvutitest jagab. Lolli peaga päätegelane ütleb, et jagab ikke. Siis salaaga seletama,et näe neil juhtus ebaõnn – prapor jätnud nädalavahetuseks arvuti dembli tunnistuste trükkimiseks, aga üks tulevastest demblitest, näe, pahandas pisut ja arvutustehnika sai tera kannatada. Ei, ei, printer jäi täitsa terveks. Ja muidu saaksid nad kah peaaegu hakkama, aga näe, kõvakettakontroller, sellega on lood pisut sandipoolsed. Ehk nüüd härrasmees tuleks ja aitaks häda seest välja. No mis seal ikka, hääd inimesed on elu aeg kannatand, astub mede päätegelane noorsõduriga kaasa. Arvutustehnika jäänuste esmaesitlusel oleks hirmus himu küll 180 kraadine pööre teha ja kaduda (jäänused on pehmelt öeldes lootusetud), aga salaaga ei jäta jonni – muudkui joriseb, et kõvaketta kontroller ja kõvaketta kontrollerit vaja.
Tjah, ega ma saand ikka peris tükk aega, et mis kurat toimub. Kui sain, oli lugu pea otsas, aga ikkagi oli maru vinge. Lugu ei ole mõtet lugeda neil, kel vähimat aimu n-liidu armeest pole. Ehk mede kartulivabariigi armee kah hädapärast kõlbab, kuid kahtlen – liig palju oli sela just n-armee spetsiifikat. Küllap siis ka praeguse wene oma. Lugu ise on ülihea.
Kõnnib itimees mööda tänavat. Muuhulgas mööda miskist igivanast sõjaväeosast. Seal väravas noor salaaga, kes uurima, kas vennike, miskit arvutitest jagab. Lolli peaga päätegelane ütleb, et jagab ikke. Siis salaaga seletama,et näe neil juhtus ebaõnn – prapor jätnud nädalavahetuseks arvuti dembli tunnistuste trükkimiseks, aga üks tulevastest demblitest, näe, pahandas pisut ja arvutustehnika sai tera kannatada. Ei, ei, printer jäi täitsa terveks. Ja muidu saaksid nad kah peaaegu hakkama, aga näe, kõvakettakontroller, sellega on lood pisut sandipoolsed. Ehk nüüd härrasmees tuleks ja aitaks häda seest välja. No mis seal ikka, hääd inimesed on elu aeg kannatand, astub mede päätegelane noorsõduriga kaasa. Arvutustehnika jäänuste esmaesitlusel oleks hirmus himu küll 180 kraadine pööre teha ja kaduda (jäänused on pehmelt öeldes lootusetud), aga salaaga ei jäta jonni – muudkui joriseb, et kõvaketta kontroller ja kõvaketta kontrollerit vaja.
Tjah, ega ma saand ikka peris tükk aega, et mis kurat toimub. Kui sain, oli lugu pea otsas, aga ikkagi oli maru vinge. Lugu ei ole mõtet lugeda neil, kel vähimat aimu n-liidu armeest pole. Ehk mede kartulivabariigi armee kah hädapärast kõlbab, kuid kahtlen – liig palju oli sela just n-armee spetsiifikat. Küllap siis ka praeguse wene oma. Lugu ise on ülihea.