Inglise arheoloog avastab oma vanaonu (kah arheoloog, kes kaevas Iraagis) päranduse hulgas kummalise Sumeri relikti ning täheldab tema maja ees väga kiiresti kasvavat ogapuud. Uurimine - milles näikse teda abistavat surnud vanaonu - juhib arheoloogi saladuste jälile. Gilgameshis kirjeldatakse surematuserituaali, milles tähtis osa oli ogapuul. Ootamatud leiud ning töö arhiivides paljastavad, et ka jeesuskristus viis läbi surematuse rituaali, lastes end risti lüüa, okaskrooni pähe panna jne. Ogapuule omistavad müstilist tähendust ka vanad keldi allikad ning osad võtmed taastatakse Hamleti algteksti kaudu. Surematus olla saavutatav looduse enda poolt paika pandud seletamatu ja teadusteitava alkeemia abil. Arheoloog otsustab enda peal proovida.
Mõneti on jutt selline müstiline detektiivpusle. Tegevuse lõppfaas toimub küll 1970-ndatel, mis ei sega autoritel kasutamast arhailisemat stiili, mis muudabki juttu natuke ebaveenvaks. Lugejal võib rohke faktide kontsentratsioon ka järje hooti sassi lüüa. Üldmulje on siiski hea.