Mitu põlvkonda kestnud sõda lõunas on läbi saanud ja armee suuremalt jaolt laiali saadetud. TunFaire kubiseb noortest vihastest ja töötutest meestest. Moodustuvad veteranide organisatsioonid kelle yhiseks jooneks on vaen teiste rasside vastu. Yks säärane bande tuleb Garreti vana tuttava õllemeistri juurde "katust pakkuma". Mõni päev hiljem toimub õllemeistri juures tolle noorema poja kihluspidu. Peo käigus tungivad maija mingid kahtlased tyybid ning segastel asjaoludel saavad surma tervelt kolm õllemeistri perekonnaliiget. Mingit pidi on asjasse segatud nii kohalik maffia, erinevad veteranide organisatsioonid, TunFaire`i salateenistus ja kunagi ammu sõjaväeluures tegutsenud shapeshifterite speznaz.
Kui sarja eelmine osa lonkas mõlemat jalga siis käesolev rtaamat oli jälle ysna hea. Kui nuriseda siis põhjus mis sundis noid shapeshiftereid õllevabrikute vastu huvi tundma jättis säärase mulje et autor punnitas mis ta punnitas aga yhtegi head mõtet ei tulnud.
Mis veel alguses pisut häiris oli see et vähemasti selles venekeelses tõlkes milles mina teda lugesin (keegi D.Afinogenova) oli terve rida nimesid tõlgitud erinevalt varasematest osadest. Samas, sellega harjus kiiresti ja niipalju kui ma originaali nägemata öelda oskan oli tõlge muidu igati tasemel.
Igati tugeva nelja vääriline asi.