Gibsoni lood jagunevad minu puhul kaheks - need, mis mulle kohe algusest peale meeldivad ja need, mille muudab lõpp heaks. "Üksikvõitlus" kuulub just sinna teise kategooriasse. Ma lihtsalt ei suutnud peategelasele kaasa elada või talle kaasa tunda. Raske elu ei vabanda halbu valikuid, mida inimesed pidevalt teevad. Mulle meeldis, et peategelane sai jutu lõpus sellest enam-vähem aru