Soe soovitus oleks selle ja tegelikult yldse Gibsoni varasemate (vähemalt enne Neuromancer`it kirjutatud) novellide juurde oleks see, et neid tuleks lugeda yhekorraga ja siis tema romaanid kah kohe takkatraavi. Pilt saab hoopis teine ja hinne liigub tugevalt ylespoole. Nimelt iga yksikult v6etav lugu jätab suht suvalise mulje ja ei saa nagu pointile pihta, et milleks sellist asja yldse vaja on. No kena, käsitletakse suhteid inimene vs inimene, inimene vs yhiskond, yhiskond vs inimene ja nii edasi ja t6esti, kui sellegipoolest jääb suht hyplike ja kuidagi taustsysteemitute episoodide kogu.
Antud novell on nende hulgast pisut erandlikum. Gibson on jutustamise käigus tausta lahti seletanud ja lugu on imho suht terviklik. Tegevus käib kosmosejaamas, mis on otsustatud hyljata ja yldse kosmoseprogrammidele suures osas vesi peale t6mmata. Peategelane on vana kosmonaut, kes on nii kaua kaalutuses viibinud, et maa peal temast enam asja ei saaks. Tema läbielamistest ja k6hklustest ja kahtlustest jutt käibki. L6pplahendus kah kobe. Yks tugev neli minu poolt.