Kõige sitem cyberpunki lugu, mida lugenud olen... kui see muidugi on cyber ja punk!?
Olupildike (lähi)tuleviku maailmast... niisama nüri kui olustikuline Ray Bradbury ja uue pinnasekobestaja võlusid kirjeldav Vadim Ohhotnikov. Okay, Gibson kirjutab hästi, aga see on ka kõik, mis selle jutukese puhul hea on.
Aga jutul tõesti polnud sisu!!!
Nüüd William Gibsoni jutukogu üle lugedes jõudsin järeldusele, et hinne «kolm» tuleb «kaheks» parandada, sest muidu jääb viiepalliskaala autorile lihtsalt kitsaks.