Suurem osa kogumikust on kahtlemata formaalselt ulme, samas on autori peaeesmärgiks ilmselt uusromantiline ilutsemine, fantastika eesmärgiks on fantastilise garneeringu võimaldamine. Tassa on arvestatav sõnakunstnik ja -akrobaat, kuid seejuures kehv süzheemeister ja jutuvestja. Tänapäeval pakub kogumik tervikuna huvi vististi ainult kirjandusloolisest küljest, kõige kobedam lugu on Arthur Valdese Alpides puhkamisest jutustav novell "Suvitus mägedes", mis kasutab teatud määral uiljamuilsonlikke motiive.
Eriti totra mulje jätsid lood, milles justkui püüti mingit argireaalsusega seotud õudusatmosfääri luua - "Surnu pärandus" (kes veel pärandab, kui mitte surnu???) ning "Varemed", milles mõlemas autori püüdlused ebaõnnestusid ning välja tulid lihtsalt käkid.