"X" pretendeerib lühima teosepealkirjaga Guinnnessi rekorditeraamatusse ja ka sisu on vastavalt lühike. Salk sõjaväelasi valvab koopasuud. Nad teavad, kes on nende hulgast leitnant, ent neil puudub igasugune mälu selle kohta, kes nad sellised on, miks nad valvavad ja kelle käsul. Selgub ka, et parimagi tahtmise juures pole nad võimelised koopasuult eemalduma. Seejärel läheb kibedaks, sest neid ründab mingi kohutav olevus.
Vaimukas novell saab oma puändi juba sisuliselt lauses, mis algab sõnadega: "Isa, kuule, mis vahe on...jne". Tegelikult võinuks lugu veel jätkuda selles suunas, et sõduritel olnuks tugevamaid relvi, mis väiksema koletise reaalselt maha võtnuks. Lihtsalt kahju soldatitest, kes regulaarselt hävitamisele kuuluvad ja midagi teha ei saa.
Aga Pronto võiks veel kirjutada, isegi see lühike jutujubin on paljulubav. Kas tõesti pole viimase nelja aasta jooksul ühtegi ideed pähe tulnud, mida paberile panna?