Ehk keegi, kes seda lugenud on, kirjutaks midagi asjalikku ja seostatut sisust?
Tegevus Titaanil, kus miski naisteadlane Ulla Hillström müttab lumisel väljal ringi, seljas mingi uut-tüüpi viirusülikond «viirusemull», mis on kasvatatud mingist ühest suurest proteiinimolekulist... edasi ma siit parem ei lähe, kuna haad esseff ja saiens pole mu tugevaim külg.
Lisaks hõljuvad seal Titaanil ringi ka miskid elusolendid, keda cloak`ideks kutsutakse. Ei tahaks teisi päris mantliteks tõlkida, aga just neid nad meenutavad. Tõsiteadusliku fantastika silmaklappidega fännajad pistavad nüüd muidugi kisama, aga see on vist rohkem nende «isegi 1966. aasta kohta teaduslikult täiesti ebausutav» ja muust sarnasest jutlustavate tüüpide probleem.
Noh see naisteadlane satub üsna täbarasse olukorda, lõpplahenduski selline veider. Loo teemaks aga seks, millele puäntki rajatud.
Nõiduslikult kaunid maastikukirjeldused ja päikeselisele kargele talveilmale keset kaunit metsalagendikku sarnanev miljöö, kokkuvõttes lihtsalt vaimustav lugemiselamus.