"Pindpinevus" oleks korrektne eestikeelne pealkiri palale vist, mida on 70 lehekülje jagu ning milles käputäis ekspeditsioniste maandub peamiselt veest koosnevale planeedile, kus kõrgeimaks eluvormiks on vähk ning maismaal elu täielikult puudub. Ekspeditsiooni huku eel luuakse geneetilise engineeringu teel kohapealseks eluks sobilikud mikroskoopilised inimolevused, kelle elu möödub keriloomade, vähikeste, vetikate ja bakterite maailmas, ainsaks kuid see-eest võimsaks relvaks mõistus.Võrdlemisi huvitav teos, näiteks tekib võrdlusmoment miniinimestele kaasavaraks antud infoplaatide tõlgendusviisi ja selle vahel, kuidas meie oma pühakirja tõlgendame; kahjuks üsna raskelt mõistetav, osalt juba seetõttu, et igasugu pisiloomakeste nimetusi tuli sõnaraamatu abil otsida ja mõistatada. Aga midagi meenutas siin Asimovi ja tema Asumit, nii et loogiline jätk on kätte võtta kirjaniku "The Seedling Stars", mille koosseisu käesolev jutt/lühiromaan inkorporeeritud on.