Raamatus kirjeldatud matriarhaalses ja ka muidu mitte just väga usutavalt kirjeldatud yhiskonnas juhtub selline lugu, et kohalikud teadlased leiutavad yhel ilusal päeval valgusest kiirema kosmoselendamise. Raamatu peategelane - töötu poissmehest insener Jorg Brin satub töö otsingul nimetatud leiduse edasierendamisega tegelevasse punti katselenduriks. Mõne aja pärast avastavad samad teadurid sedapuhku märksa kurvema tõsiasja - nimelt hakkab kohalik päike kohevarsti noovana plahvatama. Kibekähku organiseeritakse katselennu ettevalmistamise projekt ymber kosmoselaevade massiliseks tootmiseks, et vähemasti osagi kohalikust inimkonnast päästa. Aega on neil vähe - maksimum viis aastat. Valmis jõutakse ehitada 31 laeva, mis siis paisuva sfäärina lähimat elukõlbulikku planeeti otsima lendavad. Paraku pole neid esiteks kuigi palju ja teiseks on nad asustatud kurjaloomuliste kohalike eluvormide ja/või veelgi tigedamate aborigeenidega. Yldiselt on tegemist täiesti klassikalise, mitte millegi, kaasa arvatud headuse poolest silma paistva lugemistykiga. Parim selles raamatus oli ehk see, et vähemasti tehnoloogiline ning astronoomilise kylg kogu kupatusest oli igati usutav. Vilets see lugu ka nagu tegelikult ei olnud.. ehkki ei usu et ma seda raamatut kunagi yle hakkaksin lugema. Ytleme kolm pluss.