Offutti romaanid on tõesti head, kohe tunduvalt paremad kui Steve Perry ja Karl Edward Wagneri tegemised Conani saaga täiendamisel.
Offutti põhivõlu on Oriendi suht usutav kujutamine... ka on maagia korralikult välja arendatud, ega pole lihtsalt sihuke mustas roobas rauga pomin nagu see tihti uuemates Conani romaanides olema kipub.
Sisust:
Erliku silm on ikka veel Conani käes ning endiselt on olemas kaks valitsejat, kes seda ilgelt enda valdusesse sooviksid saada. Üks Iranistani esindaja otsib Conani ülesse ning teeb ettepaneku kasulikuks tehinguks... Conan jääb nõusse ning algab heitlusterohke teekond lõunasse... alguses stepis, hiljem kõrbes. Iranistani esindaja saab ühes heitluses surma ning Conan võtab vastu uue pakkumise... sedapuhku kenalt naisvargalt, kellega oli palju madinat juba romaanis «Conan and the Sorcerer».
Meeldiv romaan, mida ma olen viie aasta jooksul juba kolm korda lugenud!