Elizabeth Bear

Päikesesüsteemis salakaubandusega tegelev piraadilaev Lavinia Whateley on tegelikult mõistuslik olend ja eks mõistuslikest (kosmose)laevadest ole varemgi kirjutatud. Ei üllata millegi pöörasega ka see jutt, kus 15 lk-l veidi madistatakse, vallutatud laevalt miski kahtlane pagas peale võetakse ja mis sellest siis kõike paha sünnib... Aga detailid olid väga loomulikud ja selle hästi integreeritud naturaalsuse eest ka see hinne.

Päris maksimumist jääb miskit puudu, aga värvika ja moodsa ulme näidisena vääriks maakeelestamist, mõtlen ma. Ahjaa, lõpp on selline õnnelik (peategelane saab oma füüsikalise keha mõttes surma üldiselt) ja lubab soovi korral daamidel seda süžeed ka jutusarjaks arendada.

Ahjaa, boojumid ongi siis need mõistuslikud kosmoselaevad. Sõna algupära saavad huvilised internetist ise otsida, Lewis Carrolli nimi on abiks.

Röövivad siis mingit laeva ja saavad saagiks konteinerite kaupa inimeste ajusid. Aga siis läheb laev natuke katki ja peategelane Black Alice saadetakse laev-elaja välispinnale mutrivõtmega asja parandama, kus ta avastab aga midagi kummalist.

Ei, ega viga polnud sel lool. Igalt poolt kumas küll läbi, et autoriteks on kaks naist. Ei teagi miks, selline naiselik oli see lugu. Lõpplahenduses aga lõi läbi klassikaline ilge kosmosenaisulme - Anne McCaffrey "The Ship Who Sang", mille tänapäevast varianti see muidu päris korralik lugu meenutas.