Pealkirjas nimetatud maja on juudi kogukonna valduses olev autistlike laste kool-internaat, kus eraõpetajad neid arendamas (facilitating) käivad. Noore eraõpetaja Samueli kasvandiku nimi on Moshe. Moshe on poolidioot nagu teisedki lapsed, ent ühel päeval avalduvad tema juures müstilised nähtused: ta joonistab aknale heebrea kirjamärgile sarnaneva kujundi ja temast näib kiirgavat valgust. Hiljem joonistab ta sarnase maagilise märgi ka paberile ja tema õpetaja langeb selle nägemisest minestusse. Õpetaja ei ole juudi müstitsismi - kabalaga - eriti tuttav ja üldiselt ei soovitatagi igaühel sellega tegeleda, sest see võib vii mõistuse peast. Samuel aga tahab asjas selgust saada ning tema lauale ilmub kuhi raamatuid kabalistlike õpetustega. Vanem kolleeg hoiatab noormeest, sest maagilise kujundi näol võib olla tegu Jumala nimega.
Lugesin jutu 2 korda läbi, esimene kord hakkas vastu, teine kord enam mitte. Kahju, et tekst lõpeb vahetult enne oodatavat puänti. Viimases lauses sosistab Samuel Jumala nime ja loomulikult tahaks teada, mis sellisel puhul juhtub.
Lugu mõjub kuidagi unenäoliselt, hõljuvalt, sisaldades ka mõtlemapanevaid küsimusi autistliku lapse sisemaailma kohta. Hinne kõigub kolme ja nelja vahel.