"Stupor Mundi" on lühike tekst, kus põhirõhk miljööl, mitte sündmustel. Märksõnadeks on dekadents, surm, öö, seksuaalne väärastumine. Mees ja poiss vaatavad kunstinäitusel maali, kus kujutet Jeesuse kannatusi. Muljet see neile ei avalda, sest kannatused ei tundu ehtsad. Küll läheb neile aga hinge kõrvalsaali seinale soditud sirgeldus, kus olevat tõelist kirge. Väljas on öö. Mehe jutust selgub, et ta on füüsilise puudega poisi "noppinud" kusagilt surnuaialt, sest tollele meeldib surma lähedus. Mahajäetud tehase seinale on soditud sarnane sirgeldus, nagu nähtud näitusel. Verega kokkupuutes /aga veri voolab mehe käest, mida poiss on noaga lõiganud) elustub sirgeldus kummaliseks vari-olevuseks. Miks see nii peab olema, mina aru ei saanud. Aga ka tegelased ei esita palju küsimusi, sest see, mis järgneb, võib häirida ainult neid, kes ei ihale surma.
Sisu poolest suhteliselt mõttetu lugu, aga mingi miljöö on autor suutnud siiski edastada.