Teistsuguses tujus võinuks antoloogiale ka kolme panna. Kaks viimast lugu kallutasid siiski nelja poole, pealegi on hetke lugemistaustaks suur hulk veel viletsamat lühi-horrorit. Ühtegi väga säravat lugu kogumikus kahjuks pole, selle eest hulk keskpäraseid. Põhiliseks probleemiks näib olevat umbes poolte juttude puhul absoluutne mittepuutumus Mythosega. Muidugi saab meeldivaid tekste kirjutada ka muudel teemadel, aga suhteliselt pretensioonika antoloogia mõte peaks juba pealkirja järgi otsustades olema võimalikult hästi "lovekrafti panna". Mõned tekstid on täiesti jaburad. Näiteks Poppy Z. Brite´i "Are You Loathsome Tonight", ainuke jutt raamatus, mis ka varem ilmunud. Parafraseerida Elvist, visata palju segaseid vihjeid - ja saamegi "tähendusrikka" mõttetuse, näite sellest, kuidas ei tohiks kirjutada. Või siis James Robert Smithi "Visitation", kus peategelane saab pooleldi oodatud külalise - surnud E.A.Poe. Viimase visiit osutub väga ebameeldivaks, aga lahkudes hoiatab laip, et tulemas on veel teinegi külaline - vihje HPL-ile - ja sellega kogu Mythos piirdubki. Matt Cardini "Teeth" ja China Mieville´i "Details" jätsid sümpaatse mulje, Cardini jutust aimub ka autori religioonialane haridus. Steve Rasnic Tem´i "Outside" algab paljulubavalt, ent lõpeb labaselt. Autor ekspluateerib HPL-i jutu "Outsider" motiive, aga ei suuda eriti palju originaalset juurde lisada.
Nii koostajad kui enamik autoritest väidavad, et Lovecraft on olnud nende suur mõjutaja, mõne puhul polnud peale klassiku esimest lugemist "miski enam endine". Ei tea, kas need on reklaamimaigulise taustaga järelsõnad või mitte. Julgen teost siiski teistele soovitada, sest täielikku paska oli ainult kahe loo jagu.