Viimase aja üks paremaid lugemiselamusi. Stoddardi debüütromaani on küllaltki raske määratleda. Pakuks välja gootilis - romantiline viktoriaanlik romaan mõningate high fantasy ja horrori elementidega. Teos on allegooriline ja täis ohtralt viiteid 19. sajandi inglise kirjandusele. Paralleele võib tõmmata päris paljude asjadega. Minule meenusid esimestena Mervyn Peake`i Gormenghast, C. S. Lewise Narnia - sari, Neil Gaimani Sandmani - seeria, Zelazny Amber; vihjeid leidub Shakespeare`i Hamletile ja Tolkieni mütoloogiale. Ilmselt leidub motiive veel paljudest teostest, ent kõiki ei suutnud ma üle - eelmise sajandi inglise poeesia kehva tundmise tõttu tuvastada. Raamat on hoogne ja põnev. Carter Anderson elab suures majas, mis on ometi väljastpoolt palju väiksem, kui seest. Maja on nimelt väravaks eri universumitesse. Carteri isa on Master - Kõrge Maja valitseja. Poisi hooletuse tõttu satuvad vaenlaste kätte Maja võtmed, mis võimaldavad sulgeda ja avada uksi teistesse dimensioonidesse. Vaenlasteks on Anarhistide Ühing, kelle eesotsas on inglise politseiniku mundris ilma näota olevus - The Bobby. Carter saadetakse 10 aastaks eksiili ja tagasipöördumisel selgub, et tema isa, senine Maja peremees, on juba aastaid kadunud olnud. Carter asub otsima nii oma isa, kui kadunud võtmeid, mis võimaldavad Anarhistidel sissepääsu Majja. Segadust tekitavad pööningul elav lohe Jormungand ja mööda maja ringi käiv kummaline Thin Man, kelledest ei saa hästi aru, kelle poole peal nad on. Koos oma poolvennaga mööda Maja reisides jõuab Carter lõpuks kadunud võtmete ja ka oma isa jälile, ent kõik näib viitavat, et tal tuleb laskuda keldris asuvasse Room of Horrorisse, mida ta kardab üle kõige. Muljed peale lugemist: vapustav, põnev, omanäoline.