Jutt «Dance of Shadows» oli minu esmatutvuseks Fred Chappelli kui fantasyautoriga. Kuukirja «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» toimetus pidas ka jutu ilmumist oluliseks, sest autor ja teose pealkiri leidsid kaanel äramärkimist... tõsi, kaanepilt telliti siiski ühele teisele tekstile.
Jutu minategelane Falco on õpipoisiks olulise varjukaupleja Astolfo juures. Falco on nagu õpipoiss ikka: mõõdukalt laisk ning tegeleks aiva kõige muu ja väheolulisega. Siiski on Falcol omad helged hetked ja Astolfo aimab, et noormehest võib kunagi asja saada. Aga selleks kulub hulk aega ja kannatust...
Falco ja Astolfo maailmas kollektsioneeritakse muuhulgas ka inimeste varje. Enamus varje saadakse surijatelt ning Astolfo on omal alal tegija, sest on kunagi miskil kuulsal kurjategijal hukkamise hetkel varju küljest lõiganud...
Ühel ilusal päeval saab Astolfo aga kutse külastada ühte ilmatuma rikast ülikut, kes härrasmehele kohaselt ka varje kollektsioneerib. Selgub, et härrasmees on omandanud ühe eriti suurepärase varju, aga kahjuks on härrasmees sellest noore neiu varjust sedavõrd sisse võetud, et temas on maad võtnud kirg teada saada, kes on varju omanik. Ka on härrasmees veendunud, et vari pärineb elavalt inimeselt. Astolfo peab välja selgitama varju omaniku...
«Dance of Shadows» on ilmselt esimene tekst Astolfo ja Falco sarjas. Ebalev olen ma seetõttu, et ühes teises ajakirjas pidi samal ajal (2007. aasta algus) ilmuma ka üks selle sarja jutt. Fakt on aga see, et väidetud ajakirjas ei ilmunud paari aasta jooksul mitte ühtegi Fred Chappelli teksti ning hiljem ongi juttu «Dance of Shadows» hakatud sarja avalooks pidama.
Kuigi jutt tõlgiti kiirelt vene ja tšehhi keelde ning taastrükiti ka ühes aasta parimate fantasylugude antoloogias, ei taha ma tekstile siiski maksimumhinnet panna.
Jah, maailm on põnev ja see varjukaubandus on samuti leidlik idee, aga toimuv fantasykriminull on samas üsna rohmakas. Loed läbi, saad sellise päris mõnusa elamuse ning samas unustad selle teksti ka küllaltki kiirelt.