On kaks maalasest kosmonauti, kes veavad haruldasi metalle. Üks on selline leebe rassist ja kujutlusvõimeta paraktik, teine aga laia silmaringiga tundeerk idealist. Tegelased on üsna plakatlikud, kuid siiski on autor suutnud nad mõne tabava detailiga elavaks manada...
Maalastel hakkab laeva mootor jukerdama ning nad on sunnitud tegema hädamaandumise Kuul. Maa kaaslasel elab aga iidse rahva viimane esindaja...
Jutule on omased paljud Kuldajastu lugude puudused. Tegelased on hästi skemaatilised, konfliktid lihtsustatud, realistlike suhteid asendab entusiasm ja kontrollimatu pioneerivaim. Jah, vähegi kriitiline lugeja leiab need ja mitmedki muud puudused kergelt ülesse, aga siiski on jutus midagi sellist, mis paneb loo mõjuma, jätab meelde ja sunnib ka võimalusel taas üle lugema. Mis see on... sense of wonder ehk?