Klassikalise inglise põnevus/detektiivi romaani stiilis kirjutatud, kusjuures mulle meenus lugemise ajal pidevalt Wilkie Collinsi "Kuukivi", aga mitte Doyle teosed, kellelt on palju enam laenatud.
Kogu antud teose ulmelisus piirdub suuremas osas kirjeldatud sündmustega ja ümbruskonna kirjeldustega, kus muidu 18.-19. sajandi Inglismaad meenutavas maailmas liiguvad ringi mammutid ja mõõkhambulised tiigrid ning räägitakse mingist globaalsest katastroofist, mis olevat hävitanud enamuse maailmast ja kindlasti Prantsusmaa :) Seda katastroofi osa selles teoses kahjuks ei täpsustata.
Mulle isiklikult jäi arusaamatuks paljude kõrvalliinide olemasolu, võibolla plaanib autor samade tegelaste/maailma juurde hiljem tagasi tulla. Mammutite ja muu SF atribuutika kasutamine teoses on ilmselt müüginumbrite suurendamiseks :) Muud suuremat põhjust ei paista olevat. Ja lisaks viimasel ajal ülimalt populaarseks muutunud trend, kus iga lõiku peab kindlasti kajastama erineva inimese vaatevinklist.
Aga kokkuvõttes võib antud raamatu lugeda positiivsete elamuste nimekirja.