Lugesin aastaid tagasi. Meeldis.
Loen siiani iga paari aasta takka. Ikka meeldib.
Raamat on selline vaikne ja tasakaalukas, actionit ei maksa siit otsida. Kui nimetada "Klaaspärlimängu" filosoofiliseks, siis ainult selles mõttes, nagu on filosoofilised zen-budistlikud või taoistlikud kirjatykid, Wittgensteini või Marxiga pole tal midagi yhist.
Refereerima ma ei hakka, refereering ei jäta Hesse võlust midagi järele. Ja ehkki mulle väga meeldivad Hesse lyhivormid, pean ma seda siiski yheks ta parimaist töödest.
Absoluutne viis.
Loen siiani iga paari aasta takka. Ikka meeldib.
Raamat on selline vaikne ja tasakaalukas, actionit ei maksa siit otsida. Kui nimetada "Klaaspärlimängu" filosoofiliseks, siis ainult selles mõttes, nagu on filosoofilised zen-budistlikud või taoistlikud kirjatykid, Wittgensteini või Marxiga pole tal midagi yhist.
Refereerima ma ei hakka, refereering ei jäta Hesse võlust midagi järele. Ja ehkki mulle väga meeldivad Hesse lyhivormid, pean ma seda siiski yheks ta parimaist töödest.
Absoluutne viis.