satuvad maad külastama tulnukad, siukesed kauplemisaltid, ja tehnoloogiat, mida müüa, jätkuks neil ka kuhjaga. lasevad korraldada endale ekskursioone ajaloolistesse paikadesse. aint et neile väga meeldib oswiecim/auschwitz ja nad ei saa hästi aru, miks inimesed alaväärtuslike persoonide hävitamise pooleli jätsid...
mis aga meeldis, on see, kuidas inglise autor kujutab ida-eurooplaste ettekujutust ameeriklastest. mis on ju samasugune kultuuride konflikt. ja imho on hutchinson poolakate hingeelule pihta saanud küll. heatahtlik ja positiivne lugu, milles rohkesti situatsioonikoomikat, eriti mis nimedesse puutub.
mingil väga subjektiivsel tasemel meenus nato esimene invasioon eestisse ehk augustiöö, mil kõik tallinna baarid olid täis reidile jõudnud nato laevastiku meremehi. mis tegelikult ei puutu üldse asjasse - ja mina ei öelnud neile, et mingu ära ja ärgu enam kunagi tagasi tulgu :)