vanasti kirjutas aldiss veetlevalt segaseid lugusid tuumasõja-järgsest maailmast. ütleks, et hutchinson teeb seda isegi paremini. mulle küll väga meeldis.
estofiilidele - mainitakse tallinna. kui kohta, kus peetakse kohut tüüpide üle, kes möödaminnes pariisile mõned tuumapommid viskasid. arusaadavalt lastakse nad kõik maha. aga _aus_ võitlus _tegeliku_ ülemvõimu pärast maal alles käib. inimeste ja elfide vahel. tundub ehk naljakas - aga antud loo puhul pole seda üldsegi mitte.