Asi on selles, et inimkond on avastanud teise ruumi, kus aeg ja läbitud vahemaa ei ole kuigi palju sarnased meie maailmas tuntule. Noh, tegelikult on see seda Veskimehe vahemaailma meenutav idee väga väheolulise tähtsusega seal, aga nii igaljuhul reisitakse ja jõutakse sageli asustatud ning elukõlbulikesse maailmadesse. See paistab üldse olevat vahemaailmade omadus, et alati jõuavad nad tsivilisatsioonide juurde. Selles jutus on nende portaalide avajaks ja sulgejaks Jumal (igaühele oma, aga kuna siinne lugu antakse edasi peamiselt araablastele keskendudes, siis võiks iseenesest öelda ka Allah). Neid portaale niisiis läbivad väikesed tehnoloogiliselt väga hästi varustatud kuid ilmselt täiesti suvaliselt komplekteeritud grupid (või siis sellistel kaalutlustel moodustatud, et igast rassist ja usust üks... kuigi arablaasi, jah, oli rohkem). Nojah, satuvad planeedile ja hakkavad seda kaardistama ning uurivad kohalikke ning elavad kaasa nende muredele. Kogu aeg aga on nagu mingi pinge õhus.
Üldiselt see lugu mulle ei meeldinud. Midagi nagu oli, aga midagi oli nagu ka puudu ja eriti oli midagi üle. Kolm miinus.
---- 28.05.2005 ----
Pärast mõningast järelemõtlemist siiski hinne kahe peale alla võetud.