Esimene osa sellest võinuks olla väga hea lühijutt aga järgmised kaks kolmandikku raamatust on ig...
Esimene osa sellest võinuks olla väga hea lühijutt aga järgmised kaks kolmandikku raamatust on igavad "koer jääb koeraks" ja "tubli kutsu ütles peremees" läbinämmutamine. Peategelane Rex oli sellest bioformide grupist kindlasti kõige piiratum ja igavam. Siiralt on tast kahju aga raamatut see huvitavaks ei tee. Ja juba Karupoeg Puhhist alates ei ole vaimse puudega peategelaste mõttemaailm mulle nunnu tundunud. Pigem on see masendav. Kehv kolm.
Lummav düstoopia kus peaaegu midagi ei ole ära seletatud aga justnimelt see mulle meeldibki.Olen ...
Lummav düstoopia kus peaaegu midagi ei ole ära seletatud aga justnimelt see mulle meeldibki. Olen eelkommenteerinuga nõus, et Saare osa raamatust on põnevaim, tegelased värvikaimad. Linna osa jäi lühikeseks aga ka seal oli paeluvat dekadentsi ja palju kujutlusvõimele toitu andvat, mida ainult möödaminnes mainiti. Tchaikovsky fantaasiadekaloogiat ma ei ole nugenud ja tõenäoliselt ei loe ka aga eraldiseisvatest raamatutest on see pika puuga parim!
Children of Time järg. Ämblike ja inimeste ühistsivilisatsiooni esimene bio-kosmoselaev lendab u...
Children of Time järg. Ämblike ja inimeste ühistsivilisatsiooni esimene bio-kosmoselaev lendab uurima teiselt terraformitud planeedilt saabunud signaali. Sihtkohas on kontakt kunagise terraformimeeskonna poolt sama kiirendusviiruse abil loodud kaheksajalgade tsivilisatsiooniga. Kaheksajalgade aju koosneb kahest osast - keskaju mis on 100% emotsionaalne ja "reach" ehk haarmete autonoomne närvisüsteem mis on oma olemuselt midagi arvutilaadset. 100% skisofreeniline olend. Kaheksajalad oma olemuse tõttu ei oma püsivat arvamust ja kontakt pendeldab konsensuse liikumise taktis sõja ja uudishimu piiril. Ja siis võtavad inimesed kogemata ühendust sama süsteemi teisel planeedil elutseva intelligentse, kõike bioloogilist assimilleeriva supermolekuliga, ämblike surmavaenlasega. Sarnaselt eelmisele osale - teistsuguse (kaheksajalgade) intellekti kohta oli huvitav lugeda aga see jäi veidi pinnapealseks. You-will-be-assimilated supermolekul on suht sisutu, ainult lisab horrori elementi. Lõpplahendus jällegi suht masinast. Selline kolm-pluss.
Ämmelgad ja Sipelgad :) Need sipelgajõul jooksvad arvutid meenutasid kettamaailma raali (+++Out ...
Ämmelgad ja Sipelgad :) Need sipelgajõul jooksvad arvutid meenutasid kettamaailma raali (+++Out of Cheese Error+++) Kui välja arvata deus ex machina inimeste assimileerimise lõpplahendus siis oli huvitav lugemine. Mulle on alati mingite teiste liikide elu ja elutsüklite kirjeldused meeldinud, tüüpi Vinge "A Deepness in the Shy". Käesoleva raamatu worldbildung polnud siiski nii detailne ja usutav, sestap hinne.
See lugu heidab muu hulgas valgust surematute saamisloole ja paigutab kogu põhisündmustiku ajaska...
See lugu heidab muu hulgas valgust surematute saamisloole ja paigutab kogu põhisündmustiku ajaskaalal kuskile kaugele tulevikku. Jääb muidugi arusaamatuks osa tehnoloogia täielik kadumine, aga eks sellele saaks ka põhjuseid välja mõelda.
Jälle üks omapärane maagiasüsteem ja väike lugu selle ümber. Peategelane ise vastavaid maagilisi ...
Jälle üks omapärane maagiasüsteem ja väike lugu selle ümber. Peategelane ise vastavaid maagilisi võimeid ei oma, kuid on endale põhjalikult selgeks teinud "mängu reeglid" ja suudab end sel viisil kasulikuks teha.
