Tegemist on järjekordselt Nebula auhinna poole pürgijaga. Ja lugu on minu arust väga hea. Mängib osavalt ühe Bradbury ideega ning annab hoopis teise lahenduse. Tulemus on, jah, küll hoopis teine aga mingi atmosfäär ning üldine meeleolu nagu väga sarnane. Ei saa alla viie panna.
Põhiliselt toimub jutustus ühe vana taadi mälestustes, veel neil aegadel, kui Kuu koloniseerimine oli unistus ning mehed ja naised rügasid päevade ja ööde kaupa, et seda teoks teha. Nüüd on see siis teoks saanud ja endisest õilsast võitlusest pole suurt midagi alles. Kasiinod, ärimehed ja kisavad lapsed. Iseenesest pole siin mitte midagi ebatavalist – kogu aeg juhtub ju! Aga siia juurde tekib küsimus, et kes võiksid olla need pealkirjas mainitud Minnie ja Earl? Sellest siis kogu lugu...
Lõpus oli kahjuks üks üleliigne lehekülg, poleks seda olnud oleksin asjaga rohkem rahul.