Romaani tegevus toimub mingis ebamäärases tulevikus. Maal ja selle ümbruses elab peale inimeste veel mitu rassi. Silkie`d on rass, mis suudab muuta oma kehakuju ja võimeid: olla inimese kujul, vees elava amfiibina ning silkie`na (viimases olekus on ta kõige võimsam, suutes vabalt lennata kosmoses, lugeda mõtteid jne). Silkie`sid on mitu tüüpi: madalamad saavad muutuda vaid inimese ja amfiibi vahel, ka ernivas olekus olemise aeg on neil erinev. Ka inimesed ei ole monoliitsed - on olemas ka Valitud inimeste rass, kes on telepaatiliste võimetega ning Valitud naised on reeglina abielus silkie`dega (huvitaval kombel pole Valitud meestest kuskil juttu).
Algus on isegi veidi haarav ja tundub, et juttu tuleb erinevate rasside kooseksisteerimise probleemidest. Kuid see teema jääb üsna tahaplaanile. Edasi hakkab tulema järjest fantastilisemaid rasse, kellega silkie`d võilevad. Peakanangelase teod ja kogu süzhee lähevad täiesti absurdseks ja meenutavad haiget seosetut unenägu: absurdseid asju seletatakse veelgi absurdsemate põhjendustega. Teose mõte jäigi mulle selgusetuks.
Arvustuse kirjutamise alguses arvasin, et piirdun kahega, kuid Kolpakovi "Griada" - ainus teos, millele ma seni ühe olen pannud - on selle kõrval vägagi ilus ja loogiline.