Hea mäluga inimene mäletab, et Diogenese Klubist kirjutas A.C.Doyle oma Holmesi-lugudes. Sherlocki vend Mycroft viis venna ja Watsoni kunagi sinna, näidates neile vaikivaid lehti lugevaid härrasmehi. Newmanil on klubi sisu väheke moondunud, ent Mycroft Holmesi nimetatakse ikka asutajana ja selle kuulsate liikmete hulka on kuulunud ka Carnacki, tuntud tondikütt W.H.Hodgoni loomingust. Klubi tegutseb Suurbritannia Luure osakonnana, lahendades üleloomuliku maailmaga seonduvaid juhtumeid. Üsna sarnane näib olevat Hargla Eksortsistide Liiga, kuid puutepunkte on ka Vabamüürliku loožiga. Jutustuse sisuks on klubi liikme Richard Jepesoni lugu oma karjääri algusajast. Ta istub koos kolleegiga kusagil Inglismaa teivasjaamas ja ootab rongi. Et selle tulekuni on paar tundi, siis just paras aeg rääkida minevikust.
Diogenese Klubi saab ülesande lahendada ühe reisirongi mõistatus, puhastada see vaimudest, kurjast energiast vms. Ülesanne on ähmane, keegi ei oska seda sõnastada. Rong sõidab Inglismaalt Šotimaale, selle ajalugu varjutab raske õnnetus 30-ndate aastate algusest, mil terve rong kõrgelt sillalt järve kukkus. Pärast seda on täheldatud seal kummalisi sündmusi, seletamatuid surmajuhtumeid jms. Miks seda liini aga üldse käigus hoitakse ja miks Klubi sellele peale saadetakse, sesisneb selles, et selles rongis toimetatakse regulaarselt NATO koode, ilma milleta pole võimalik alustada tuumasõda. (Sellisele kohmakale transpordile on muidugi raske leida õnnetust, aga Newman püüab.) Ehkki Klubi koosneb vilunud Eksortsistidest ja tondiküttidest, ründab neid rongis raevukas vastane ja esialgu lihtsalt põnevana tundunud missioon kisub äärmiselt traagiliseks. Rongis võimutsev Olevus tungib "Ghostbustersite" teadvustesse ja pöörab nad üksteise vastu.
Lugu on üsna keerulise süžeega ja meenutab kergelt kriminulli. Kui mingit võrdlust tuua, siis on see nagu Agatha Christie "Murder on The Orient Expressi" ja William Peter Blatty "Elsewhere´i" ristsugutis. Hamba all ei karju, gurmaanlikku elamust ei paku.