Peale "Castle in the Desert`i" lugemist tekkis minus tugev huvi Newmani Anno Dracula sarja vastu. Hankisin siis endale mõned osad sellest ning otsustasin käesoleva lühiromaani esimesena ette võtta. Mida ma oskan siis selle kohta öelda? Kohati nagu meeldis ja kohati nagu ei meeldinud ka. Maailm on kirev ja huvitav. Tekstist jooksevad läbi teada ja tuntud tegelased koomiksitest (Fantastiline Nelik, Vitor Von Doom, Punisher) filmidest, raamatutest ning muidu kuulsad isikud ameerika ajaloost (loomulikult Warhol, Bowie, Capote, Sid ja Nancy). Kõiki neid ühendab just äsja Ameerikasse saabunud Johnny Pop, Dracula otsene järglane ja muidu kõva mees, kes plaanib kõikide võimaluste maal ratsa rikkaks saada. Loob ta oma kuritegeliku sündikaadik, toob turule oma verest valmistatud uue narkootikumi, mis muudab inimesed üsna kiiresti täielikeks sõltlasteks, figureerib kohalikus kõmulehtede veergudel koos kuulsa vampiirist kunstniku Andy Warholiga. Kõik see on ju tore ja huvitav, kuigi natuke liiga sirgjooneline. Üldmulje rikuvad ära väikesed pseudodokumentaalsed ja analüüsivad lõigud Warholi loomingust ning tema vampirismist. Need hävitavad täielikult loo tempo ja on üsna igavad. Ma olen üsna kindel, et see kõik on üsna taotluslik ja täidab mingit eesmärki, kuid kuna mina pole Warholi isikuga eriti tuttav, siis mina ei saa autori püüdlustest eriti aru. Lõppkokkuvõttes tuleb tunnistada, et kerge pettumus, kuid tervet sarja ma veel maha ei kanna. Kolm pluss