Väike Sauronite sõjasalk satub mägedes vastastikku grupi noorte ha Bandari partisanidega. Järgnevas välkkiires tulevahetuses jäävad ellu kaks - Sauronite komandör ja ha Bandari tytarlaps. Mõlemad on haavatud ja yksi steppi jäädes hukkumisele määratud. Noored lepivad kokku, et kuni esimese asustatud punktini jõudmiseni on vaherahu ja asuvad teele.
Samal ajal oodatakse tollessamas lähimas asustatud punktis, Ashkhabadi linnas, tatarlaste karavani. Sellega koos peaks muuhulgas saabuma kohalike nomaadide nojooni kihlatu. Karavan jääb miskipärast hiljaks..
Too karavan jäi nimelt Sauronite poolt oma maadelt välja aetud kasakate kätte. Viimased valmistuvad end just parasjagu tolle tatarlaste yliku pruudiga lõbustama, kui syndmuspaigale jõuavad eelpool juba mainitud Sauron ja ha Bandari tytarlaps. Viimasele ei meeldi sugugi grupiviisilist vägitsmist pealt vaadata, ja järgneb järjekordne lahingustseen. Loomulikult ei jää see jutus viimaseks.. ;)
Igati Stirlingu tavapärasel heal tasemel lugu. Selle antoloogia ilmselt parim jutt.