Jutu «Spells for Halloween: An Acrostic» esmailmumiskohaks oli ajaleht «Charlotte Observer», kus see siis 2004. aasta oktoobri teises pooles üheksaosalise järjeloona ilmus.
Ulmerahva rõõmuks toimus pea aasta hiljem kordustrükk «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» oktoobri-novembrinumbris ning sama aasta novembris ilmus ka Stephen Jonesi koostatud valikantoloogia «The Mammoth Book of Best New Horror: Volume Sixteen», mis samuti käesoleva jutu olulise tekstina taastrükkis.
Jutt kui selline koosneb üheksast omavahel mitte eriti haakuvast tosinarealisest lõigust. Iga lõik keskendub miskile mütoloogilisele ja õõvasele. Lõikude esitähed annavad kokku sõna «halloween».
Dale Bailey on kindlasti huvitav ja lugemistvääriv autor, aga antud jutukes(t)e võlust ma küll aru ei saanud. Mõnda juppi ma isegi nautisin... kolmeks parimaks peaksin polaaruurija Scotti ja surnuteriigi, lükantroopia ning «Necronomiconi» oma... ja just selles järjekorras. Tervik pani aga vaid õlgu kehitama.
Ilmselgelt on autor kirjutamist enam nautinud, kui mina lugemist. Taastrükk valikantoloogias teeb aga suisa nõutuks.
Kuigi viimane lõik on «Necronomiconist», ei tee see (vähemasti minu jaoks) tekstist veel Cthulhu sarja osa.