Tegevus toimub kaks aastat peale eelmise osa ("Fanglith") lõppu. Raamatu algus on enam-vähem sama skeemi järgi kui sarja esimesel osal. Välilaagris viibivad Larn ja kompanii saavad raadiost teada, et nende planeet on vahepeal Galaktika Föderatsiooni poolt okupeeritud saanud. Koju jõudes leiavad nad, et nende vabadusvõitlejatest vanemad on järjekordselt putku pannud. Mõned kuud varjavad nad ennast võimude eest mingil asustamata saarel, kus Larn muuhulgas abiellub.
Kuivõrd vanemaid selle aja vältel välja ei ilmu, varastavad noored lähimast sõjaväebaasist kosmoselaeva. Sealhulgas saab kaks neist õnnetul kombel surma. Nende hulgas Larni noor abikaasa. Parema idee puudumisel põrutavad nad oma laevaga tagasi planeedile Fanglith. Edasi, nagu arvata võibki, jälle paarisaja lehekylje jagu kuraasikat keskaegset madinat.
Ysna samas võtmes ja ei millegi poolest parem ega halvem kui sarja esimene osa. Ainus mis mulle nende mõõga ja raketi lugude juures yha enam vastu hakkab, on merereiside kirjeldused. Iga issanda kord kui keegi tegelastest kogemata miskile laevale satub, ryndavad seda otsemaid piraadid. Ja niimoodi mitu korda järjest. No ei saa niimoodi olla.. Kui kymnest kaubalaevast yheksa langeb piraatide ohvriks ja kymnes läheb lihtsalt tormiga põhja, siis misuke hull _yldse_ merele julgeks minna. See selleks. Muidu ei olnudki suurt midagi viga.