Raamat, mida tulenevalt faktist, et ta on kirjutatud 1988ndal aastal, võib praegu ilmselt kvalifitseerida alternatiivajalooliseks romaaniks. Peasekretär Gorbatshov hukkus lennuõnnetuses. Reformid tollases Nõukogude Liidus jäid pooleli. Jätkub Iraani ja Iraagi sõda. Naftahinnad tõusevad aina. Millest tulenevalt leiab arenenud maailmas aset tõsine majanduskriis.
USA’s leiavad aset rahvarahutused. Kongress on välja kuulutanud sõjaolukorra, mis annab presidendile sisuliselt diktaatori volitused. Presidendist aga pole suurt asja - too on kogu selle supi sees vaimse kollapsi äärel. Vaja on uut presidenti. Tugevat diktaatorit. Sellise leidmine tehakse ylesandeks Rahvusliku Kaitsenõukogu eesistujale kindral Cromwellile.
Nii saabki USA presidendiks geeniusest leiutaja-tööstur Arne Haugen. Esimene tehnokraadist president peale Hooverit. Kusjuures tulenevalt eriolukorrast, on Haugenil seadusandlik jõud - kongress tema edikte kinnitama ei pea.
Järgnevad põhjalikud reformid. Haridusroform, majandusreform, kohtureform. Kõik nii, nagu raamatu autor näeb, et _õige_ peaks olema. Arvestatava osa romaani mahust võtsid enda alla Haugeni kõned rahvale. Kohati kippus kõik see kangesti meenutama Ayn Rand’i "Atlase õlakehitust". Päris nii kõrgelennuline käesolev teos loomulikult ei ole. Aga viie on ära teeninud kyll.