Kasutajainfo

J. R. R. Tolkien

3.01.1892-2.09.1973

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· J. R. R. Tolkien ·

The Children of Hurin

(romaan aastast 2007)

eesti keeles: «Hurini lapsed»
Tallinn «Tiritamm» 2008

Hinne
Hindajaid
0
0
0
2
0
Keskmine hinne
2.0
Arvustused (2)

Mul on mõneti piinlik ja häbi alustada selle nii oodatud teose hindamist nii madala hindega, kuid iseenda vastu ausaks jäädes ei saa ma teisiti toimida. Läksin mina haibiga kaasa ja tellisin Amazonist endale selle raamatu. Nüüd viimase nädala jooksul lugesin läbi ja... kisub telliseid sülitama. Kõige kokkuvõtlikumalt võtab minu arvamuse raamatust kokku sentents, mida Must Kass ütles Düüni lisalugude vorpijate kohta: JRRT järglased on kahtlemata pärinud ta ärivaistu, kuid kahjuks mitte kirjutamisoskust

See on lihtsalt masendav -- vastavates ülevaadetes kordub: "Christopher Tolkien has spent the last 30 years painstakingly collecting the pieces of the legend". Ülimalt sobiv on see sõna -- "painstakingly" -- ka minul on lugedes valus. Ma saan aru, et osa kohutavalt igavast keelekasutusest on taotluslik -- võtame või lause esimesest lõigust: "His daughter Gloredhel wedded Haldir, son of Halmir, lord of the men of Brethil; and at the same feast, his son Galdor the tall wedded Hareth, the daughter of Halmir." -- kui see ei ole raskepärase kroonikastiili imiteerimine, siis mis see on? Teos on sünge -- jah. Selles on eepikat, traagikat, saatusega võitlemist -- jah. Suuri tegusid ja suuri inimesi -- jah, aga... ma ei tea, mind haaras see kaasa sama palju kui suvalise kroonika lugemine. Lugu muudkui läheb ja seda on lugeda umbes sama huvitav, kui muru kasvamist jälgida. Noh, inimesed sünnivad, võitlevad, surevad, aga palju huvitavat sa muru elust ikka välja võlud?... Ühesõnaga, kõik on nagu paigas, aga isegi 30 aastat isa paberites tuhnimist ja -- selle ajaga jõuaks ju iga lause 10 korda ümber kirjutada! -- tohutu käsitöö ei ole tulemuseks andnud rohkem kui viletsa imitatsiooni. Käsitööna see ehk ei olegi halb raamat. Olgem ausad, sellega on palju vaeva nähtud ja ega stoorigi kõige halvem ole, kui välja arvata teatud kunstlik pinguldatus (mille juurde hiljem tagasi pöördun). Aga kui ma mõtlen sellele, et too üllitis oli ajastatud ilmuma filmide järel ja juba räägitakse ka selle filmikstegemisest... see on müük! Müüdi mullegi maha, eks ole. Aga vat mina ei lähe sellele liimile, mis kuulsas "Huckleberry Finni" teatristseenis, mina ütlen, et petta sain.

Sisust -- lugu toimub ca 6000 aastat enne Lord of the Ringsi aega ja kõigepealt tuleb paarkümmend lehte genealoogiat, lisaks on ka pisut Hurini seiklusi (ta läks nooruses koos oma vennaga kaduma ja elas aasta haldjate juures); üsna alguses sureb ka Turini õde mingisse mustade jõudude saadetud nakkusesse. Saame teada, et kuningas Hurin langeb lahingus Morgothi (Sauroni eelkäia) kätte vangi, tema naine elab rasketes oludes ja poeg Turin, raamatu peategelane, saadetakse haldjate juurde varju ja õppima (ta oli tolle traagilise lahingu ajal 9). Kui ta on umbes 20, läheb ta tülli ühe haldjate juhi Thingoli nõuandjaga (Saeros) ja tapab ta poolkogemata. Lahkub haldjate juurest, kuigi tõde jalule seatakse (et teda provotseeriti) ja hulgub aastaid tühermaal. Langeb orcide kätte vangi, tapab kogemata oma sõbra etc. Kus peatuda, et mitte kõike olulist ära rääkida? Lugu on sünge, täis loobumisi, ja õnnelikku lõppu ei ole.

Mis selles kõiges valesti on? Kogu sellele juba Silmarillionis lühidalt esitatud Turini loole on mingi saatuslikkuse ja saatusega võitlemise kott pähe tõmmatud, ja minu jaoks on see halvim soovitus, mis olla võib. See on isegi naljakas, kuidas uhkus ja kohusetunne tegelastelt kogu aeg kurbust ja ohverdusi nõuavad ja kui vähe sellest kõigest kasu on. Otsuste loogika on pisut vildakas ja üsna kunstlikuna mõjuvad stseenid, mille abil too peategelasele "ette nähtud" traagiline saatus "täide viiakse". See võiks olla irooniline ja lõbus, kui seda ei serveeriks härra Christopher nii surmtõsises saepurukastmes. Ühesõnaga, kõik pateetika läheb kaduma, kui sa mõtled tegelaste kohta, et nad on nii lollid, et neil ei saagi hästi minna... Ma muidugi tean, et Tolkienist räägitakse kui kristlasest, kes tahtis oma kristlusest kantud müüte tuua vanade paganlike asemele ja kogu seda Keskmaad tuleb vaadelda tolles võtmes -- et inimliku suuruse ja inimeste võitude asemel propageeris ta ohverdamist ja süüd. See muidugi seletaks, miks ka too teos kuidagi vildakas ja pisut kusisest ideoloogiast kantud tundub... selles mõttes siis hea töö, et poja tõlgenduses too algne mõte alles on... ei tea.

Aga tean ma, et ükskõik, mida ma kirjutaksin, saab see teos ka Eestis kohustuslikuks kõigile Tolkieni-fännidele ja selle lugejaid saab olema kordades, suurusjärkudes rohkem kui paljudel teistel raamatutel, mis millegi poolest halvemad ei ole. See raamat saab püstitama rekordeid ja tolkiniaana saab uut hoogu; Keskmaa ajalugu teavad niikuinii paljud nagad paremini kui enda maa oma ja siin järgneb "5"-te laviin. Teisalt, tegemist on siiski täiesti loetava ja korraliku raamatuga, kuigi ka minu arvamuse võtab kokku Guardiani tõdemus: "The Tolkien estate gets into bad hobbits."

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019

Autorite sildid: