Kasutajainfo

Arthur C. Clarke

16.12.1917-19.03.2008

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Arthur C. Clarke · Stephen Baxter ·

Firstborn: A Time Odyssey. Book Three

(romaan aastast 2007)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
0
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (1)

Kahe meistri kirjutatud eksprompt-sarja lõpetus. Ehkki autorid väga palju ei ütle, kes kuipalju ja mida siin kirjutas, on pilt enam-vähem selge. Siin figureerib jälle Clarke’i kuulus Firstborn rass ja mitmed ideed ja kontseptsioonid on temalt, kirjutamistöö ja suurema osa süžee väljamõtlemisest on teinud Baxter. Romaani esimene kolmandik on tüütult igav ja fragmentaarne. Siin kirjeldatakse, kuidas Maad ähvradab pärast II-s osas tagasitõrjutud päiksetormi uus hädaoht: Firstborni poolt teelesaadetud pomm. See avstatakse kusagilt aastal 2069 Saturni kuude kandist Maale lähenemas. Sellele saadetakse vastu väikese eduvõimalusega antiainerelvaga kosmoselaev. Eelmiste osade kangelanna Bisesa Dutt äratatakse külmutusest ja toimetatakse poolsalaja mingi separatiste grupi poolt Marsile. Kogu see osa on üsna igav, sest siin lihtsalt visandatakse (ilmselt Clarke’i) ideid, kuidas lähiplaneetidele liikumine lähitulevikus võiks toimida, tüütud kirjeldused kosmoseliftist ja muust säärasest. Põnevamaks lähevad lood Marsil, kus kusagilt sügavusest on leitud Silm.

Bisesa, kes I osas oli osanud Silmaga mingi kontakti saada – ja läbi selle oma maailma tagasi pääseda – läheb nüüdki läbi silma ja satub tagasi Discontinuity maailma, Miri. See oli see Maa, kus erinevad ajad on segamini paisatud ja inimkonda üsna vähe alles jäänud. Bisesa on tas Baabülonis, Makedoonia Aleksander on loonud hiidriigi üle Euraasia - õigemini uuesti loonud oma impeeriumi - ja teine ainuke tsivilisatsiooni tuletorn on Chicagos, mis „tuli läbi“ 19. sajandi lõpu seisuga. Selles osas hakkame me taas nägema alternatiivajaloo šeffi Stephen Baxterit ja miski tuima füüsikaloengu asemel on taas rullumas aletnatiivajalooline seikluslik mõttemäng. Miril on Aleksander käima saanud korraliku rongiühenduse, tal on neandertaalstest sõjaväeüksused ja Bisesa alustab teekonda Baabülonist üle Atlandi, et jõuda Chicago observatooriumisse. Vahepeal aga hargnevad tegevusliinud veel Marsil, kus justkui tuvastatakse, et Firstborn on sealse tsivilisatsiooni millalgi hallidel aegadel hävitanud ja Q-pommi haarama saadetud laeval. Lühidalt on kommentaare veel Maa elu-olu kohta, pärast Päikesetormi on toimunud veelgi suuremad nihked skisofreenilise valitsemiskorra poole. Miril toimuv on huvitav, põiked Marsile on aga väga segased ja füüsikalised. Asjalood kulgevad selles suunas, et justkui paralleeluniversumis asuvalt Mirilt otsustakse saata abipalve Marsile, mis selles Universumis on tsiviliseeritud. Meetodi mõtleb välja Thomas A. Edison ja sõnumiviijatena kasutatakse – ehhee! – mammuteid. Pärisuniversumis aga puhkeb Maa ja Marsi kolonistide vahel sõda ja seda siis kogu inimkonda ähvardava ekstinktsiooni taustal.

Romaani suurimaks puuduseks ongi teatav ekspromptsus ja fragmentaarsus. Mul ei õnnestunud seda lugeda umbes nii nagu ma head romaani lugeda tahan, see on liiga hüplik ja ebajärjepidev. Tegelaskujude psühholoogiline mõõde on nõrk ja nii edasi. Aga samas kui ma järele mõtlesin, siis ega Clarke’i ja Baxteri teosed ei olegi olnud karakteripõhised; mõlemad eelistavad ideedekirjandust ja karakteritel on ainult toetav roll. Romaan siiski kannatab selle all, et puudub nagu ühene peategelane ja selgepiirilisem sündmustik. On tõesti põnevaid ideid ja mõttemänge, siis aga jälle areneb sündmustik väga uimaselt. Lõpuosa vajub samuti käest ära, venib ja venib ilma põnevuseta. Aga „kolme“ ei tahaks nagu ka panna.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019
jaanuar 2019

Autorite sildid: