Lugu ilmus naisteajakirjas ning seda võib selle loo feminiinsusest ka tunda - peategelaseks, kui nii võib seda sõnastada, on teismeline tütarlaps, kes sõidab ema ja vennaga isale Kuu peale külla. Tegevus toimub 21.sajandil ning Kuu peale sõit ei ole veel päris igapäevaseks muutunud. Tüdruku isa tegeleb Kuu peal astronoomiaga ning terve pere saab võimaluse paar nädalat Kuu peal veeta. Selle aja jooksul avastab tüdruk, et nii mõningi asi saab talle selgemaks ning ta kiindub sellesse müstilisse maailma, milles ta isa oma päevi veedab. Väga lüüriline lugu, isegi naiselik ja Clarke ütleb selle peale ise, et ilmselt kirjutas ta selle pseudonüümi all sellepärast, et kartis oma maskuliinsust kaotada. Minu jaoks ta igatahes võitis...