Ühesõnaga - keskmine keskmisele koolieale orienteeritud Hollywoodi rämpsulmeka stsenaarium, ja just kirjutamisaasta teeb nõutuks - sarnaseid ideid oli selleks ajaks juba oksendamiseni filmideks-raamatuteks vormitud, olen näinud selliseid ka vähemalt tosina, osa neist vanemad kui käesolev raamat. Kõige vastikum oli lugedes just see tüüpvõtete äratundmine - lahatakse pikalt tegelaste eraelu, lastes piiluda nende magamistuppa ja mineviku vapustustesse, pealiini suhtest teinekord täiesti mõttetute tagasivaadete läbi püütakse seltskonda omasemaks teha, neile elu sisse puhuda. See osa ei ole kirjutatud halvemini mingist tavalisest seiklusjutust, aga see ei ole kirjandus ja see ei ole ulme - see on seep. Lõpuni lugesin raamatu ainult ACC nime pärast, lootes, et lõpp on lööv. Ma pidin pettuma.