Kuigi suhteliselt ebareaalne (kuigi tont seda 5000-aasta pikkust tulevikku teab) on see lüüriline lugu ühiskonnast, kus linnad on kaotanud igasuguse mõtte ning on peaaegu täiesti välja surnud. Inimesed elavad väikestes külaühiskondades, mis Seaduse järgi peavad iga 100 aasta tagant emigreeruma, et ei tekiks paigalseisu. Nõnda kolib ka Branti koduküla Chaldis teisele kontinendile. Otsides võimalust oma armastatule muljet avaldada, viib tema palverännak teda inimkonna viimsesse linna, Shastarisse, mis pakub midagi väga erilist noorele kunstnikule Brantile. Siiski kohtab ta Shastaris kedagi, kelle saabumine teda sugugi niiväga ei rõõmusta, nagu arvata võiks...