Kirjaniku teine autorikogu kujutab endast üsna eklektilist valikut, mis iseloomulikult peegeldab science fictioni kui zhanri äärmist mitmekesisust, sellest hoolimata mõjub aga küllaltki ühtlase tervikuna. Nii ongi, et kuigi üksikult ühtegi lugu siit ma eriliseks meistritööks ei nimetaks, jätab kogumik siiski meeldiva mulje. Teda lugeda on lihtsalt mõnus.Kuigi kõigi kolme zhanri suurkuju juured saavad alguse pulp`ist, on minu meelest irooniline, et just Clarke`i, hard SFi ja teadusliku tõepära kehastuseks peetu puhul see kõige selgemalt välja lööb. Ja just lühijuttudes. Tähelepanu väärib veel üks asjaolu. Väga vähesed Clarke`i jutud on õnnistatud happy endiga. Ikka arvab kiuslik autor paremaks positiivset lõpplahendust ootavat lugejat alt tõmmata.