"Rama Revealed" oleks väga hea raamat, kui ta vaid poole õhem oleks.Jutu peamised ideed on tõeliselt köitvad, autorid on suutnud märgatavalt kõrgemale tõusta tänapäeva ulmekates tavaliselt valitsevatest klisheedest, inimkond pannakse sarnaselt "Rendezvous`ga"põhjalikult paika, kui sotsiaalselt ja moraalselt täiesti alaarenenu, ning ka kõik muu on võrdlemisi paigas.
Sisust: kosmoselaev Rama III koos peale korjatud inimestest ja muudest elukatest kolonistidega on teel Päikesesüsteemist Tau Cetile. Inimesed, nagu neil ikka kombeks kipub olema, käituvad teiste elukatega võrdlemisi pahasti ja saavad selle eest lõpuks mööda näppe. Parim osa selle koha juures oli minu meelest see, et inimestele tehti ära täpselt samal viisil, nagu näiteks "Maailmade sõjas" või "Iseseisvuspäevas", viirusega nimelt, ainsaks erinevuseks see, et tappa saanud agressori osas polnud mitte pahad tulnukad, vaid inimesed ise, märgatavalt tõepärasem stsenaarium IMHO. Neile, kes tunnevad huvi selle vastu, mis värk Rama ja tema ehitajatega tegelikult oli, antakse raamatu lõpus ka mingi seletus, kuhu on segatud koguni Jumal ise, seda osa on ka suhteliselt hästi käsitletud.
Puudusi - nagu alguses juba mainitud, on teose suurimaks veaks minu silmis tema liigne paksus ja mõttetute kõrvalepõigete suur hulk, nende pärast siis ka neli. Soovitada julgen neile, kel piisavalt tahtmist, aega ja viitsimist, mingi elamuse peaks see raamat andma
Sisust: kosmoselaev Rama III koos peale korjatud inimestest ja muudest elukatest kolonistidega on teel Päikesesüsteemist Tau Cetile. Inimesed, nagu neil ikka kombeks kipub olema, käituvad teiste elukatega võrdlemisi pahasti ja saavad selle eest lõpuks mööda näppe. Parim osa selle koha juures oli minu meelest see, et inimestele tehti ära täpselt samal viisil, nagu näiteks "Maailmade sõjas" või "Iseseisvuspäevas", viirusega nimelt, ainsaks erinevuseks see, et tappa saanud agressori osas polnud mitte pahad tulnukad, vaid inimesed ise, märgatavalt tõepärasem stsenaarium IMHO. Neile, kes tunnevad huvi selle vastu, mis värk Rama ja tema ehitajatega tegelikult oli, antakse raamatu lõpus ka mingi seletus, kuhu on segatud koguni Jumal ise, seda osa on ka suhteliselt hästi käsitletud.
Puudusi - nagu alguses juba mainitud, on teose suurimaks veaks minu silmis tema liigne paksus ja mõttetute kõrvalepõigete suur hulk, nende pärast siis ka neli. Soovitada julgen neile, kel piisavalt tahtmist, aega ja viitsimist, mingi elamuse peaks see raamat andma