Kasutajainfo

Arthur C. Clarke

16.12.1917-19.03.2008

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Arthur C. Clarke · Gentry Lee ·

The Garden of Rama

(romaan aastast 1991)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
2
1
2
1
0
Keskmine hinne
3.667
Arvustused (6)

Arthur C. Clarke ja Gentry Lee raamatu lõpetasin paar kuud tagasi. Esimest korda seda raamatut vaadates (seal oli umbes 500 lehekülge) tuli hirm peale,et kas tahangi nii mahukat võõrkeelset raamatut kätte võtta, kuid selle kaanel ilutsev Arthur C. Clarke nimi ei jätnud mulle valikuvõimalust (Gentry Lee'st ei teadnud ma tollal midagi). Olin Rama sarja esimest osa lugenud ja see mulle meeldis. Mida öelda The Garden of Rama kohta? See meeldis mulle veelgi enam ja minu arust kuulub see nende raamatute paremikku, mille kirjutamisel Arthur C. Clarke käpp sees on olnud. Korralik teema, hästi "väljajoonistatud" tegelased ja huvitavad (loe: originaalsed) mõttearendused. Kõigest sellest saab aru juba esimese viiekümne leheküljega, kuigi see on kirjutatud ühe naise, Nicole, vaatevinklist ja pealegi veel päevikuvormis. Hea raamat. Kes teab, kust järgmist osa saada?
Teksti loeti inglise keeles

"Garden of Rama" jätkab enamvähem sama koha pealt, kus"Rama II" pooleli jäi, kolm kosmonauti, kes Rama II pardale olidjäänud, kihutamas teadmata suunas. Raamatu alguseosa oli minu meelest igati viievääriline, teemaks see, kus suur hulk ulmekaid lõppevad, nö Viimane Perekond ja see, mis neist edasi saab. Nicole, Richard ja Michael saavad kamba peale hulga lapsija üritavad oma elu võõras kosmoselaevas enamvähem rööpasse seada. Keskmiselt poole valguskiirusega liikudes jõutakse tosinkonna aasta pärast kusagile Siiriuse kanti, Rama baasi. Siingi oli kõik veel üpris huvitav, peategelastele selgitatakse natuke Rama ehitajate missiooni, milleks pidi olema kosmoses rändavate liikide uurimine.Skeem pidi olema selline, et läbi uuritavate süsteemide saadetakse kolm laeva, esimene luureks ja tähelepanu äratamieks, teine näiteeksemplaride pealekorjamiseks ning kolmas väikese koloonia rajamiseks. Siit alates hakkabki raamat kehvemaks pöörama, kontseptsioon, mille kohaselt Rama loojaid inimkond üldse ei huvita, oli minu meelest parim osa "Rendezvous" juures, sellest loobumine muudab loo täiesti tavaliseks. Kui siis Rama III tagasi Päikesesüsteemi jõuab ja kolonistid peale võtab, läheb lugu täiesti jamaks, taas tuuakse sisse hulk tarbetuid tegelasi, kes omavahel intriigitsevad ja muul viisil enda lollust välja elavad. Üldine olukord koloonias muutub aga tõeliselt täbaraks, inimesed näitavad ennast kõige halvemast küljest ning hakkavad pingete maandamise mõttes teiste liikide kolooniaid hävitama. Sellisel süzheel iseenesest ei olegi midagi viga, ega muud käitumist polegi inimestelt oodata, aga paistab, et Gentry Lee (keda raamatu alguses olevas kaaskirjas väidetakse vastutavat karakterite loomise eest) pole oma ülesandega eriti toime tulnud. Tegelased on (eriti lõpupoole) usutamatud ja mustvalged, samuti esineb ilmseid loogikavigu, näiteks ei suuda inimesed vastava tehnoloogia puudumise tõttu korras hoida oma koloonia transpordisüsteemi, küll aga tehakse äärmiselt komplitseeritud muudatusi keerulistesse biootidesse jne. Lisaks esineb lõpus palju täiesti tarbetut ohkamist inimkonna hädade ja üleüldise ebaõigluse üle, teema, mida mitmed tavakirjanduse esindajad on võrreldamatult paremini käsitlenud.Kokkuvõtteks - "Rama II" sai nelja mõnes mõttes tingimisi, "Gardenile" panen küll kolme.
Teksti loeti inglise keeles

Tegevus jätkub sealt, kus Rama II`s pooleli jäi. Kolm Rama`sse jäänud inimest seavad ennast seal sisse, saavad lapsi, kohanevad eluga. Kümnekonna aasta pärast jõuavad nad lennu sihtkohta, milleks on maavälise intellekti poolt ehitatud kosmosejaam. Inimestele selgitatakse natuke asju ja valmistatakse ette tagasilennuks Maale, et sealt tulnukatele edasiseks vaatlemiseks võtta Rama peale paartuhat inimest ning nendest sinna koloonia luua. Raamatu teine pool on Maa juurde naasnud Ramale koloonia loomisest ja elust uues maailmas. Algus on ilus ja roosa, uus maailm, uued võimalused. Aga nagu inimeste puhul ikka, leidub keegi, kes tahab kogu võimu enda kätte saada ja koloonia üle valitseda. Poliitilised mahhinatsioonid, salamõrv, kogu võimu koondumine ühe isiku kätte. Kui poleks sellist võõrast keskkonda, siis võiks vahepeal lausa arvata, et tegevus toimub kuskil 20`nda sajandi väikelinnas, kus maffia hakkab enda kätte võimu haarama. Inimkond pole seega kuhugi arenenud, drugs, prostitutes, inimeste vaenulik suhtumine tundmatusse, rassism jne. Raamatu lõpp jääb lahtiseks, sõit on alles pooleli ja üks peategelastest istub vanglas hukkamist oodates. Peale natuke aega asja seedimist jäin ikkagi nelja juurde, pakuti midagi uut, võrreldes Rama II`ga. Samuti enamjaolt kaasahaarav, olgugi, et rohkem seikluslikuse koha pealt.
Teksti loeti inglise keeles

Pettumus, võrreldes esimese osaga. Tundub, et järgede eest vastutaja (Gentry Lee), on raamatu kirjutamiseks võtnud mõne vana (tagasilükatud) käsikirja ja sealsed tegelased püüdnud vastavusse viia Clarke poolt alustatuga.Võibolla olen selle pärast nii pire, et Clarke tõstis "Kohtumine Rama" abil lati liiga kõrgele...
Teksti loeti inglise keeles

Korduvalt välja öeldud fakt - Rama-raamatud moodustavad terviku ja eraldi neid lugeda ei saa. Selles mõttes polegi tGoR mingi teos, vaid koos Rama Revealed`ga esimene osa. Samuti eelpool mainitud asi - ka mulle on ACC tegelased äärmiselt ebasümpaatsed. Ma ei usu nende tegutsemise loogikasse, ma ei usu, mida nad räägivad ja ma ei tunne neile kaasa, sest näiteks kogu Nicole`i päeviku lugemise aja mõtlesin - ise selle sita endale kokku keerasid. Vabandust, kui kellegi tundeid riivan, aga ACC on eilse päeva kirjanik. Mind ei huvita eriti, kuidas too võõraste kosmosejaam välja näeb, see on läbikäidud etapp, butafoorset tehnikat kirjeldada osata ei ole veel ulme ja pealegi on juba igas viimaseaja ulmefilmis (ah, mis - isegi Batmanis) väga vingeid kaadreid küllaga. Kas keegi usub, et Ramalt saadetud videolõiku on võimalik salajas hoida, ja keegi riskib 2000 (kahe tuhande!) inimese saatmisega kurat teab kuhu mingi defineerimatu eesmärgi nimel? See oleks võimalik Stalini-aegses NL-is, aga mitte maailmas, mida kirjeldab ACC. Seebioopereid aga muide teevad ka juba hoopis teised tegijad...
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019

Autorite sildid: