Armas lugu, mis on vist(?) hommage H. G. Wellsi veidra orhidee õitsemise loole... Wellsi lugu pole lugenud (või ei mäleta), aga lugemist see ei seganud.
On mingi Herculese nimeline vaikne ja kidura kehaehitusega noormees, kes oma misantroopsust elab välja kaktusi ja orhideesid kasvatades. Noormehel on ka üks ilge mehine tädi, kes kihutab «Jaguariga» ringi, kisub suitsu, käib jahil ja kasvatab mingeid verejanulisi tõukoeri. Hercules lülib (suisa vihkab) oma tädi.
Ükskord tuuakse Herculesele Amazonasest mingi tundmatu orhidee... selgub, et see orhidee on veel ka lihasööja. Herculesel küpseb plaan tädile «ära teha». Kas tal see ka õnnestub?
Lõbus jutt igatahes!!!