Kasutajainfo

Arthur C. Clarke

16.12.1917–19.03.2008

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Arthur C. Clarke ·

The Sands of Mars

(romaan aastast 1951)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
1
1
1
1
Keskmine hinne
2.5
Arvustused (4)

Olen lugenud heade ulmeromaanide kõrval ka mõningaid halbu ja väga halbu. Vaadeldav Clarke’i romaan kuulub viimaste hulka. Tegelased on ebahuvitavad ja tekst sedavõrd puine, et mitmeid kordi panin raamatu kõrvale. Uudishimu (ei või ju Clarke’i raamat päris jama olla?!) sundis teose läbi lugema. Ühtlane tase säilus lõpuni. Ainukeseks valgusesähvatuseks oli lõpupuänt: kuna Marsil on külm, siis saadetakse ümber Marsi tiirlema kunstlik päike. Aga kas selle lühikese populaarteadusliku idee esitamiseks on vaja kirjutada ülivilets ulmeromaan?
Teksti loeti soome keeles

«Marsi luited» on Arthur C. Clarke`i esimene täieõiguslik romaan ning sellisena tuleb teda ka võtta.

Loomulikult, juba 1948. aastal avaldas ta lühiromaani «Against the Fall of Night» (romaani «Linn ja tähed» algversioon) ning selsamal 1951. a. ilmus ka romaan «Prelude to Space» (mis on pikemaks kirjutatud ajakirjajutt). «The Sands of Mars» on aga esimene romaaniks mõeldud ning kohe ka raamatuna ilmunu.

Ütlen kohe, et minu arust nii vilets ta nüüd küll pole, kui eelmine arvustaja siin arvas. Einoh, puine ta on ning on ka sihuke insenerijutu ja reisikirja segu... ning mina lugesin lühendatud versiooni vene ajakirjast «Nauka i zhizn». Võimalik, et täismahus oleks raamatust ilgem mulje jäänud.

Romaani peategelane on ulmekirjanik Martin Gibson, kes esimese eraisikuna lendab Marsile ja raamat ongi siis sihuke panoraampilt uustulnuka silme läbi. Inimsuhted on üsna seebika stiilis, aga siiski talutavad ning ilmselgelt rõhub Clarke hoopis teaduslik tehnilistele üksikasjadele, mis mõjuvad tõesti üsna veenvalt. See Marsi elu-olu on autoril hästi läbi mõeldud ning antud edasi sihukese mõnusa entusiasmiga...

Tõtt öelda on see juba teine Clarke`i romaan, mida lugedes tuleb peale seesama feeling, mis varaseid Strugatskeid lugedeski. Ei tea, kas Strugatskid olid Clarke`i lugenud, aga nende Marsi lood on üsna samas laadis. Olen nõus «Locuse» peatoimetaja Charles N. Browniga, kes leidis, et see Marsi terraformimise kava ja kirjeldus mõjub ka tänapäeval paikapidavana, aga ma pole nõus temaga selles küsimuses, et sellist romaani on ka tänapäeval mõnus lugeda.

Teksti loeti vene keeles

Nii kõrge hinde saab raamat selles sisalduva optimismi eest. Ju selliste lugemine mingi tegelikkusest ajutise väljumise vorm on aga mis siis. Kui tahate sünget ja koledat, võtke midagi ajalehtedest. Või EW 100. sünnipäeva etendusest.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

The Sands of Mars on planeediseikluse tüüpi ulmelugu. Peategelaseks on Martin Gibson, kuulus ulmekirjanik, kellele on nüüd reklaamürituse mõttes antud pilet esimese suurema Maa ja Marsi vahet sõitva raketi katselennule. Gibsoni ülesanne on kirjutada reportaaže lennust ja Marsi kolooniast.
 
Taust pole siiski päris roosiline. Marsi koloonia on oma kümnekonna tegutsemisaasta jooksul küll jõudsalt kasvanud, kuid nüüd on Maa ühendvalitsuses võimu võtmas konservatiivsed jõud, kes ei näe pideval kosmosesse raha matmisel mõtet. Enesele teadmata satub Gibson nõnda mitme salanõu keskele...
 
Alustuseks pean kindlasti ära märkima, et tegemist on Clarke'i esikromaaniga. Seda arvestades kõlab hulk järgnevat kriitikat ka natuke loogilisemalt. Ma ei mõtle siin asjaolu, kus Marss on oluliselt rohkem elamiskõlblik kui tegelikult - ega kirjutamise ajal see veel päris lõpuni selge polnudki.
 
Pigem on asi selles, et Clarke on kogu loo üles ehitanud julesverneliku reisikirjana. Kahjuks polnud tal sellel hetkel veel sellist vilumust, mis seda eesmärki täita võimaldaks. Enamus peatükke on siin üsna puiselt esitatud ja igavad ning tegelikult oluliselt pikemad kui vaja.
 
Ma arvan, et tol hetkel oli Clarke kirjutanud lihtsalt juba paar pikemat populaarteaduslikku raamatut ning sellesse stiili natuke kinni jäänud. Ma arvan, et ka sellest romaanist saaks kärpimise teel päris kena populaarteadusliku lühiromaani, tehniliste faktide ja põnevate spekulatsioonidega.
 
Hetkel ongi need toredamaks pooleks. Tehnilised faktid on siin paigas ja spekulatsioonid (eriti Marsi maasarnastamisesse puutuv) meeldivalt lennukad. Asjaolu, et peategelaseks on ulmekirjanik, lisab huvitava metatasandi ning lisaks on siin peotäis viiteid ja kummardusi vanematele ulmekirjanikele.
 
Aga kõik muu, eriti suhetesse puutuv, on siin veel natuke abitu. Kuid siin tasub taas meenutada, et tegemist on esikromaaniga. See asjaolu võiks olla julgustuseks ka teistele alustavatele kirjanikele - vaadake, kust Clarke alustas ja siis seda, kuhu ta juba mõned aastad hiljem jõudis.
 
Hinnang: 4/10
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: