Vahetult enne esimese "Star Warsi" linastumist, ei teadnud vist keegi, mis neid eesootab. Kuus filmi nelja aastakümne jooksul, lugematul hulgal arvutimänge ning terve rida raamatuid. Lisaks sellele veel igasugust pudi-padi, mida inimestele kalli raha eest pähe määrida. Ise ma pole kuigi suur sarja austaja. Linateosed on küll vaadatud ja mõnda mängu on ka klõbistatud, kuid vastupandamatut kirge ma selle vastu siiski ei tunne. Minule jätab kogu sari pigem nooremale koolieale suunatud muinasujutu, kui tõsiselt võetava eepose mulje. Mõtlesin siis, et äkki on raamatud natuke paremad. Eriti veel need, mis ei põhine otseselt filmidel. Kirjanikul suurem vabadus tegutseda, pole kindlaksmääratud kaanoneid peale põhiliste, millest kinni pidada jne. jne. Otsustasin igatahes proovida, kui kätte juhtus Troy Denningu "Star Wars: Dark Nest" triloogia. Autori nimi mulle igatahes eriti midagi ei avaldanud, kuid kiire pilk netiavarustesse paljastas, et tegu on teada-tuntud sari-kirjanikuga, kelle kontosse kuuluvad nii mitmed "Star Warsi" kui "Forgotten Realmsi" teosed. Polnud just paljulubav algus, kuid vähemalt olin ma kindel, et autor suudab materjali hallata. Raamat keskendub põhimõtteliselt järjekordsele suurele sõjale galaktikas kaugel kaugel eemal. Jälle on palju kaalul ja jälle peavad vaprad Jedid päeva päästma. Kokkuvõtvalt - ei midagi uut päikese all. Tegelased justkui papist ja sündmused ebaoriginaalsed. vähemalt lugeda oli lihtne, kuid vähemat selliste kogemustega autorilt ka ei ootaks. Üldiselt pole ma seni veel näinud praktiliselt ühegi filmil/sarjal/mängul põinevat raamatut, mis oleks üle keskmise. Käesolev pole sellejuures mingi erand. Lugeda võib, kui midagi paremat teha pole, kuid erilist elamust sellest külle ei saa. Kolm