Tähesõja tumeda pesa saaga teine osa. Eelmis raamatu sündmustest on möödas peaaegu aasta. Habras rahu, mis sai loodud, on mõranemas ning galaktika seisab jälle suure sõja lävel. Terve Killikuteks kutsutud putukate rass, kes eelmises osas olid pigem ohvrite rollis, on nüüd pooled vahetanud ja rünnakule asunud, kistes ka terve Jedi ordu oma plaanidesse. Teisele osale kombe kohaselt on panused suurenenud. Enam ei piisa mingisugusest lokaalsest konfliktist, vaja on ikka märksa suuremat sõda. Üldiselt pole mul sellise lähenemise vastu midagi. Sõda on põnev ning annab võimaluse lahata paljusid erinevaid teemasid ning luua igasuguseid huvitavaid olukordi. Aga liiga palju sõda hakkab lõpuks ära tüütama. "Star Warsi" universum on üle elanud lugematul hulgal verevalamisi, mis on ähvardanud selle korduvalt ja lõplikult otsa peale teha. Alguses võib selline asi tõepoolest vägev tunduda, kuid kas ka kümnendal korral? Eriti veel siis, kui lõpplahendus on niikuinii juba selge? Vist mitte! Autor küll üritab põnevust kruttida ning kohati see tal ka õnnestub, kuid üldmulje jääb ikka üsna keskpäraseks. Sellepärast ka kolm