Salapärane putukrass rajab oma kolooniad Galaktilise Alliansi pirimaile Chissi territooriumi äärde. Juhtuma hakkavad salapärased sündmused, mis ähvardavad valla päästa järjekordse planeetide vahelise sõja. Lisaks sellele asub terve rida noori Jedi rüütleid putukate poolel võitlema, nende hulgas on ka Han Solo ja printsess Leia lapsed. Nüüd ei jäe endisel salakaubavedajal ja tema naisel enam midagi muud üle, kui sekkuda. Nendega liitub veel ka Luke Skywalker ise. Minu kokkupuude "Star Warsi" universumiga piirdus ainult filmidega, mis mulle üldiselt meeldisid. Mõned küll rohkem, mõned jälle vähem. Sarja teiste spin-off`idega ma varem igatahes tutvust teinud ei olnud. Põhjus, miks ma üldse "Star Wars: Dark Nest I: The Joiner Kingi" lugema hakkasin, oli puhas uudishimu. Olin mitmete usaldusväärsete inimeste käest kuulnud, et see "Star Warsi" raamatud on ikka kõvasti paremad, sügavamad ja korralikumad, kui näiteks "Star Treki" omad. Nüüd on mu teadmisjanu mingil määral ka rahuldatud ning ma pean tunnistama, et mind valdavad segased tunded. Kirjutatud oli käesolev raamat päris haaravalt, mis pole ka mingi ime, kui arvestada, et autor on erinevatele frantsiisidele juba aastaid kaastöid teinud. Pigem valmistas pettumuse see, millest kirjutati. Mõistuslikud putukad on igasuguse ulme üks vanemaid klišeesid. Autor on idee küll ilusasti "Star Warsi" maailmaga sidunud, kuid ikkagi jätab see pastakast välja imetud tellimustöö mulje. Teiseks valmistas mulle raskusi kogu selle Jedi asjanduse haaramine. Iga kord, kui asi keeruliseks läks, kasutati jälle mõnda uut ja huvitavat Jedi oskusust ning mul ei jäänud midagi muud üle, kui imestada. Ma saan aru küll, et tegevus toimub kaugel kaugel kalaktikas jne., kuid mingi loogilisus peaks asjal ikkagi olema. Lõppkokkuvõttes eemale see raamat mind tervest sarjast ei peletanud, kuid paremaks või alvemaks ma seda mõnest teisest sarnasest ka pidada ei saa. Ikkagi frantsiisi värk, kolm