Lugu võitis 1998 novellide seas Hugo auhinna. Sündmusi vaadeldakse Antarese giidi silme läbi. Turismireisil olev Maa perekond (isa, ema ja poeg) tutvub Antarese pealinna Kalimetraga. Et olla giid, peab antareslane õppima neliteist aastat. Sellise kultuurse olendi kõrval tunduvad inimesed tõest lootusetute matsidena. Aga nad on rikkad ja üleolevad. Viimase tuhande aasta jooksul on Antarest vallutatud seitse korda, neist neli korda inimeste poolt. Kõik röövimiseks piisavalt väikesed asjad ka rööviti. Pealinnas oli enne esimest vallutust (mille tegid inimesed) miljoneid kristalltorne. Pärast esimest vallutust ja pommitamist oli neid järel vaid 16304. Aga ka see tühine kogus meelitab turistid kohale kogu galaktikast.Antareslased kerjasid ja elatusid turismist. Muud saatust neile ei ole jäetud. Giidi jutt, tunded ja mõtted on suurepäraselt kokku sobitatud. Lugemisel tekkis paralleel turismiriikide (Egiptus, Birma, Peruu jne) vaesusega Maal. Muud neile ei ole jäetud. Lugu on oma auhinda väärt. Mõnikord see nii ei ole (näiteks võitis 1994 Hugo auhinna keskpärane Willise novell “Death on the Nile”).