Elutsevad kuskil laanes metsistunud mehenäss ja tema koer nimega Blue. Elatuvad nad seal põhiliselt jahipidamisest. Põhiliseks lõbustuseks on aegajalt nende metsanurka ära eksinud tegelaste territooriumilt minema kihutamine.
Yhel talvel, kui mees ja koer juba mitmendat päeva näljas olid, said nad jahisaagiks samuti poolnäljas opossumi. Viimane jõudis enne seda kui koer talle hambad turja lõi tollel kyyntega korra yle koonu tõmmata. Ilmselt oli opossum marutõbine, või põdes ta miskit muud haigust. Igal juhul paistetas koera pea yles ja mees oli sunnitud ta maha laskma. Nyyd istub mees yksi oma onnis ja loob laulu sellest, kui hea koer Blue ikka oli.
Lugedes tekkisid mul pidevalt silme ette pildikesed sellisest vahvast filmist nagu "Southern Comfort" (Louisiana soodes ära eksinud USA Rahvuskaardi soldatitest, kes kohaliku umbprantsuskeelse elanikonna enda vastu yles ärritasid). Kangesti meenutasid sealsed salakytid käesolevas jutus kirjeldatud tegelast
Mõnusa feelinguga jutt oli. Sai muuhulgas kunagi ka mingi jänkide koerakirjanduse aastaauhinna osaliseks. Tugev neli.